Väljavõte NõMME LINNAOSA HALDUSKOGU koosoleku protokollist, Tallinn 5. märts 2014 nr 3.:

7. „Koostöö hea tava“ – kodanikeühenduste ettepaneku arutelu
Ettekandja: Kaupo Reede
Kaasettekandja: Ülle Mitt
Kaupo Reede: Iseenesest on tegemist väga positiivse dokumendiga. Selle mõte on see, kuidas vabaühendusi rohkem kaasata otsustusprotsessidele. Ta on etteantud 9-punktilisena, millest toon välja olulisemad:
1.2 Vabaühendused on linnaasutustele strateegilisteks partneriteks, pakkudes asjatundlikkust probleemide kaardistamisel ja lahendusettepanekute tegemisel.
2.5 Linnaasutus koostab kaasamiskava: avalikustab kaasatavad vabaühendused ja kaasamise etapid (vt punkt 6.1), määrab ära otsuse menetlusetapid ja esialgsed tähtajad, otsuse eelnõu väljatöötamise eest vastutava ametniku ning osalemisküsimustes infot jagava struktuuriüksuse või ametniku kontaktandmed. Kaasamiskava esitab linnaasutus otsuse väljatöötamise seletuskirjas, mille avalikustab oma kodulehel.
3.1 Vastavalt otsusele võib linnaasutus valida, kas teavitada või kaasata vabaühendusi või panna otsus avalikule konsultatsioonile. Mida suurema mõjuga otsus, seda suurem on vajadus kasutada nimetatud kolme koostöövormi.
4.1 Vabaühendus tagab tegutsemise avatuse ja läbipaistvuse, avalikustades oma kodulehel tegutsemise eesmärgi ja põhimõtted ning info tegutsemisvaldkonna ja -piirkonna kohta, liikmesuse põhimõtted ja koostööpartnerid.
5.1 Vabaühendus võib tuvastatud probleemi lahendamiseks algatada avaliku diskussiooni, poliitika- või otsusekujundamise protsessi.
6.1 Linnaasutuse ja vabaühenduse koostöö toimub otsuse kujundamise kõigis etappides: probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel, otsuse eelnõu koostamisel.
7.1 Linnaasutus annab kaasatud vabaühendustele konsulteerimise käigus kas eposti või kohtumise kaudu tagasisidet nende esitatud ettepanekute osas.
Vabaühendused jagavad tagasisidet oma liikmetele ja sihtrühmadele.
8.2 Kaasatud vabaühendused võivad ka ise kaasamise tulemuslikkust hinnata, lähtudes linnaasutuse kaasamiskavast (punktid 2.4 ja 2.5).
9.1 Koostöö hea tava võib ajas muutuda, mistõttu on oluline, et linnaasutused ja vabaühendused peavad perioodilisi arutelusid ning täiendavad või muudavad koostöö hea tava teksti vastastikusel kokkuleppel.
Ma ütlen veel omaltpoolt, et see Hea Tava on sisuliselt vajalik algatus. Iseenesest on linn loonud palju eeldusi, mis võimaldavad kodanikeühendusi kaasata, kuid dokumendina on see uus asi. Kuidas see tegelikult käivitub, näitab tulevik ja praktika. Selleks, et tekiks praktika oleks vaja see tegemiseks võtta. Komisjon leidis, et see on hea algatus, aga siinjuures on oluline asi- peame mõistma, et vabaühendused on ühendused, mille all ei ole mõeldud ainult asumi seltse, vaid nende all on mõeldud kõik vabaühendusi- sh seltse, sihtasutusi ja MTÜ-sid kes siin toimetavad.
Registris on neid vabaühendusi väga palju, üle 500, fakt on see, et linnaosavalitsuses on töötajate arv on piiratud. Kõigiga igapäevaselt ja otse suhelda ei ole reaalne. Aga kui me tahame selle protsessi käivitada, siis ma toon siin välja selle kaasamiskava. Siin peab tekkima kaks partnerit. Ühest otsast vabaühenduste esindus ja teiselt poolt linnaosavalitsus, kes lepivad omavahel kokku kuidas see protsess saab toimima. Sellised mõtted käisid komisjoni arutelust läbi ja sellise ettepaneku teeme halduskogule.
Selle dokumendi eelduseks on see, et peab tekkima kaks mõistlikku osapoolt, kelle vahel saab tekkida kaasamiskava.
Urmas Mardi: Annan sõna ühele kava kaasautoritest, palun Ülle Mitt Ülle Mitt: Tere, olen konkreetse kava üks autoritest.
Tulles protsessi juurde tagasi, siis see kestis terve aasta.
See on tehtud suures osas riikliku dokumenti - kaasamiskava arvesse võttes . See on järgmiseks mõeldud kõikidele .
Esindan ka Nõmme Seltside koostöökoda, meil on 20 seltsi. Meil Nõmmel on tõesti registreeritud üle 500 ühenduse Kui tegelesime nende kaardistamisega, saime tagasisidet alla 100lt ühenduselt. Koostöö hea tava on viidud linnaametitega kooskõlla, sisse on viidud parandused. Nüüd on see loetav , selge, lihtne ning üheseltmõistetav dokument. See on hea dokument nagu Kaasamiskavagi.
Mardna: Matemaatika ütleb et 80 Nõmme elaniku kohta on siis 1 selts.
Kaupo Reede: Me peaksime keskenduma nendele, kes on võimelised ja soovivad tegutseda, ehk need 100, kes suutsid kaardistamise käigus reageerida.
Mardna: Peaksime tegema koostööd seltsidega kes tegelevad Nõmme heaolu nimel.
Urmas Mardi: Panen ettepaneku kodanikeühenduste ettepanekut "Koostöö hea tava" toetada